Sisukord
Uued kursused
Huvitavat lugemist
Ben Furman
Tuntud Soome psühhiaatri Ben Furmani poolt välja töötatud meetod käsitleb kõiki probleeme kui teatud oskuste puudumist.
Veelgi enam – ta ütleb, et lastel polegi õigupoolest probleeme – nad lihtsalt pole teatud oskusi veel ära õppinud.
Nii algabki Oskuste Õppe meetodi järgi laste probleemide lahendamine sellest, et probleem sõnastatakse ümber oskustena. Kui probleem on oskusena sõnastatud, siis on lapsega uue oskuse omandamiseks vaja läbi teha rida samme, et laps ennast nii kindlalt tundma hakkaks, et suudaks uut oskust rakendada.
Need sammud on ülimalt olulised ja „Oskuste õppe käsiraamatu“ näol ongi tegemist väikese kuid põhjaliku konspektiga, mis need sammud näidetega illustreeritult ükshaaval ära kirjeldab.
Selline lähenemine muudab probleemidega tegelemise toredaks ja rahuldust pakkuvaks kogemuseks nii lapsele kui täiskasvanutele. (Väike Vanker)
Ilmumisaasta: 2016
Kirjastus: Väike Vanker
Arhiiv
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Mida teha, kui laps kardab pimedust? Vastab psühholoog, loovterapeut ja Gordoni perekooli koolitaja Õnne Aas-Udam.
Hirmunud lapsele on rahustav, kui vanem võtab temaga füüsilise kontakti — silitab pead ja selga, patsutused, kallistused, embuses hoidmine jne.
Toetav on mures last aktiivselt kuulata. Teie laps on näiteks väljendanud, et ta kardab pimedust. Võite seda edasi arendada (olukorras, kus probleemi ei esine!), sõnastades kuuldu ümber, näiteks: "Oma voodis õhtuti on sul raske uinuda, sest kardad pimedust." Mida laps sellele vastab? Saate sealt vestlust edasi kerida ja tasapisi selgub, kas hirmu taga on äkki kartus mingite olendite ees, kes voodi all, kapis elavad, kummitused või hoopis midagi muud. See midagi muud võib olla näiteks ka suurenenud vajadus isa ja emaga koos olla, nende lähedust ja kontakti kogeda?
Taolistel puhkudel on abiks, kui leiate oma lapsele iga päev "sina-mina aega" (vähemalt 20 minutit), kus toimetate kahekesi, teete asju, mis lapsele meeldib, räägite asjadest, mis talle olulised jne. Selline igapäevane "armastuse tassi" täitmine annab lapsele turvatunde, mis võib viia tasapisi ka hirmu vähenemiseni.
Lisaks saate juba koostöös lapsega arutada, kuidas seda olukorda muuta, et laps oleks nõus ise uinuma (abivahendid — ehk on abi võlutegelasest/
Kuna laste mõtte- ja fantaasiamaailm erineb meie, täiskasvanute omast ikka suuresti, siis igasugu hirmud on mõneti lapseeas paratamatud. Ka kuueaastase lapse fantaasiamaailm võib talle võrduda reaalsusega ning seetõttu sobivad hirmudest jagusaamiseks igasugu loovad ja lapsepärased tegevused. Näiteks võite proovida joonistamist — paluge lapsel kujutada oma hirmu (vaim, pimedus), siis lasta tal see paber tillukesteks tükkideks rebida ja wc-potist alla lasta/prügikasti visata. Niiviisi saab ta kogemuse, et kontrollib olukorda.
Teile lapsevanematena saab soovitada ennekõike rahulikuks jäämist — juba sellega annate lapsele signaali, et on normaalne, kui sa midagi kardad, me mõistame su tundeid. Püüdke ise lapse hirmude pärast mitte masendusse sattuda või närveerida.
Kui tõesti olukord ei muutu (muutub hullemaks, hirm süveneb, häirib last ennast või tunnete ise, et enam ei oska mingitki moodi edasi minna), võiksite pöörduda lastepsühholoogi vastuvõtule, abi saab ka loovteraapiast (nt töö saviväljal, mänguteraapia, liivateraapia).